Refleksioon pühapäeval

Ega lihtne talvel ärgata nädalavahetusel. Agasain täna selelga hakkama. Õnneks pole vaja kuskile sõita, kohtumine on veebis.

Tänane teema on raalmõtlemine. Minule, kui mitte eestlasele rohkem meeldib algoritmiline mõtlemine, eriti, kui selle sisu ongi see ning kippib üldse olla seotud matemaatikas õpituga:

Ma pole varem teadnud, et raal mütlemine on seiótud esimeste NL arvutite nimetusega Uraal, arvasin, et raal on transistorite kogum.

Raalmütlemine on nüüd väga populaarne Lääne hariduses, kuid ka neil on probleem õpetajatega, kes on jäänud vanadesse tüüpülesannete lahendamisse. Aga õpetajad ei muutu, kui ei muutu õpikud ja hindamine, seega vähe kirjutada õppekava sisse raalmõtlemist, kui õpetajad on need, kes jälle hakkavad võistlema sellega, mis on õppekavas ja mis on õpikus (õpetaja ei suuda kirjutada ümber kõik õpikud, kui tal on 25 tundi nädalas anda!).

Tuli ka kommentaar, et praeguseid klassijuhatajaid ikka õpetatakse sama moodi, kui praeguste tudengite emasid, ehk ka õpetajate ettevalmistuses pole midagi sisulisult muutunud, on muutunud ainult nõdumised juba töötavatele õpetajatele.

Näited raalmõtlemise kohta

Mulle väga meeldis Titaniku ülesanne (kasutan seda järgmsiel aastal Exceli funktisoonide tutvustamisel)

Sain teada uut funktsiooni COUNTIFS (mis on lihtsalt super), aga ma ei oska ise hetkel leida mediaani mitte sorteeritud kujul 😦

Mudelitega oli raskem. Nt selelks, et aru saada Ngramis olevatest andmetest, peab ikka väga hästi tudma ajalugu.

Biloloogia sisuga ülesannetest jäi mulje, et liiga palju peab süvenema, aga aega eriti polegi.

Aruteludes, milles “kirutakse” kõik ja kõike on alati huvitav osaleda 🙂

Ootame järgmisi kursuseid.

Refleksioon teisipäeval (nädal ja 2 päeva hiljem :)

Kuna teisipäeval oli meil ekskursioonide päev (mina aga viibisin koolivaheajal Kreekas kooli projektiga), siis kirjutan selle refleksiooni nüüd, kui ma leidsin aega selle tegemiseks.

Esimene asi, mis kurvastas mind sellel ajal, kui ma jõudsin kuulata loengud või mingi arutelu, oli see, et kooli õppekava koostakse meeskonnaga. Meie koolis see on ainult näiliselt. Matemaatika õppekava tegime nii, et igaüks õpetajatest valis mingid klassid ja koostasid copy-paste abil RÕK-ist koopiat. Üldosas natuke arutlesime kommentaaride abil. Informaatika õppekava koostasin ma mõlemal korral üksi (eelmine ja uuendatud). Ja praegu nt annab informaatikat ka teine õpetaja (tal ei jätkunud tunde koormuse jaoks) ja minu teades ta pole minu õppekava mitte ei kasutagi vaid isegi ei teinud lahtigi (õpetab seda, mida ise oskab). Millegi pärast inimesed arvadad, et kui nad oskavad arvutit sise lülitada, saavad nad ka informaatikat õpetada (mina kahjuks ei oska õpetada asju, mida ma ise ei valda, aga räägitakse, et parim õpetaja ongi see, kes õpib lastega koos). Sellist asja, et ainevaldkonda õppekava koostatakse koos nt õpealajuhataja või veel kellegagi koos, see on küll minu jaoks müstika.

Kolme kooli informaatikaõppekavade võrdlus. Otsustasin vaadata naaberkoolide õppekavad. Tapa Gümnaasiumil on põhikoolis (kooli)valikaine “Arvutiõpetus” 3. , 6. ja 8. klassis, mis on ilmselge vanenanud (sest mainutid Windows 7 ka 8, kes neid juba mäletab?). Kõiki kolme klassi sisu on ülesehitaud Office programmide õpetamisel (nii MS, kui ka LibreOffice abil). Väike-Maarja Gümnaasiumi lehel ei suutnud leida arvutiõpetuse õppekava, ainult kirjeldus digipädevuste arendamisest klassiti kooli õppekavas. Kadrina Keskkoolis, kui uskuda koolisaiti õpetatakse arvutiõpetust ainutl 5. klassis. Olemas olev ainekava on koopia RÕK-is kirjutatud õppekavast II kooliastme jaoks. Rakvere Gümnaasiumi leheküljest ei suutnud leida ei informaatika ega arvutiõpetuse õppekavu. Ka Rakvere Reaalgümnaasiumi lehelt ei ole võimalik leida õppekava. Kuna 15 minutit sai otsa, siis jäin ainult kahe õppekavaga. Ja nendest kahest mulel rohkem meeldis Tapa oma, sest õppekava koostamisel lähtuti kooli vajadusest.

Olen kunagi juba uurinud koolide leheküljed, et leida sealt informaatikaõppekavasid ja tean, et see pole lihtne. Neid seal lihtsalt pole. Ma pole eriti kindel, kas meie koolil on õppekavad ja ainejavad õleval koolisaidil. Viimase 5 aasta jooksul me tegime 2 korda ainekavade uuendust. Ja hetkel ise kasutan informaatikas, mitte kehtivat RÕK-il baseeruvat ainekava, vaid uute ainekavade kirjeldused (need, mis tulid koos digiõpikuga). Esialgu olid informaatika tunnid 4. -6. klassides ja eelkõige tegin põhimõtteliselt mustandi ning pärast esimest aastat viisin sisse korrektsioonid (mina arvan, et informaatika ainekava peab ülevaatama päris tihti, sest sisu muutub nii kiiresti ja vahendid muutuvad ka nii kiiresti, et isegi üldsõnaliselt kirjutatud ainekava võib mitme aastaga vananeda). Meie kooli ainekavad hetkel on kooli Google kontos olemas, kuhu on liigipääs õpetajatel, aga koolilehel olevad lingid ei vii kuhugi.

See oli hea harjutus, ma nüüd tean, millise pilguga pean vaatama oma ainekava, kuid tundub, et ees on tohutu töö, et viia selle nõudmistega kooskõõlas.

Refleksioon kolmapäeval

Kuidas tuua vaheldust tundidesse?

Oma tundide planeerimisel peab arvestama sellega, et ühe ja sama meetodi kasutamine on sama igav, kui ühte ja sama söögi söömine iga päev.

nt. 1. tunnis õpilased ise avastavad mingid programmid (nt tekstitöötlue programmid arvutis (Notepad ja Word või Paint ja Paint.net), mis on nende sarnasus ja erinevus ja see on siis induktiivne ja avastuslik järgmises tunnis juba teevad õpetaja juhendiga midagi (raskus aste sõltuvalt klassist) ja see on nüüd deduktiivne ja esituslik.

Ümberpööratud klassiruumis on kodutöö deduktiivne ja esituslik, kuid tunnis toimuv võib olla juba induktiivne ja avastuslik.

Lisaks peab jälgima nii klassikalisi printsiipe kuid ka kaasaegsamad printsiibid

Merrili lõimingu printsiip – õpilased peavad kasutada tunnis saavutad oskused teises kontekstis (nt rakendavad neid teises tunnis).

Personaliseerimine

Kasulikud ettepanekud (arutelust)

Alguses peab tegema diagnostilist testi, et saada teada, mis tasemel on õpilased (informaatikas see erinevus on tavaliselt väga suur: osa õpilasi juba nt programmeerivad ja osa kardavad arvuteid (ja nii see ongi, mõned lapsed kardavad vajutada mis iganes nuppu, isegi kui öelda, et iga nupu vajutamist saab).

Projektõpe – neid, kes juba oskavad, saab panna abiõpetajate rolli.

Erinevad lõputööd – anda kursuse lõpetamiseks ülesanne erineval tasemel.

Õpileping – töötab siis, kui sellega tegeletakse aasta jooksul ja tullakse sellele tagasi.

Interaktiivsete materjalide koostamine

e-koolikott ei ole minu jaoks atraktiivne keskkond:

1. Liiga palju materjale, mille sirvimine võtab tohutu aega, sest eelkõige sa avad kirjelduse lehte ja alles siis päris materjali (kui see on tehtud mingi muus keskkonnas, eh pandud lingina). Otsinguks ma ikka kasutan Googlit.
2. Materjali sisestamine on liiga keeruline. Jh ma saan aru, milleks on vaja (et “lihtsustada” otsingut), aga see on tüütu ja kõik ei tee seda õigesti. Või siis nagu täna selgus, ma varem seda ei teadnud, et kui sa otsid metasõnade abil, siis osa sõnu peab otsingu reast eemaldada et mitte vaadata liigseid materjale.
3. Luues oma materjalid, sul ei ole võimalust kustutad, vaid kas pead pöörduma admini poole või siis muuta materjali (mis võib tähendada ka metasõnade muutmist).
4. Sinul kui autoril ei kuulu ühtegi õigust (CC litsentsi järgi).

Sisuloome.ee mulle meeldib, kuid seal on ka miinuseid:

1. Päris palju aega nõudev redaktor. Ehk ühekordseks tegevuseks pole otstarbekas (ehk luua tasub ainult need materjalid, mille kasutamine on võimalik nt kas paralleelides või järgistel aastatel, kuni see muidugi kättesaadav on.)
2. Tulemused õpetaja näeb ainult punktidena ja ei näe vigu (va Moodlis). Ja kui keegi on loonu palju erinevaid lahedaid materjale, siis ühendada ühte neid on ka päris keeruline, muide peab saatma iga asja kohta eraldi õpilastele linki.

Rühmatöö

• Moodustage 2-3 liikmelised rühmad ja genereerige rühmatöös ainetevahelise õpiprojekti idee, mis seob vähemalt 2 õppeainet ja läbivat teemat Tehnoloogia ja innovatsioon
• Looge selle projekti veebileht, kus on projekti sihtrühm, oodatud õpitulemused (vähemalt 3 õppeaine ainekavast RÕKis), ajakava, ülesanded ja lisamaterjalid.

Kuna me oleme Cristinaga juba varem koos TLÜ-s õppinud (haridustehnoloogia), siis meil on juba tiim. Meiega liitus Urmi ja see on väga hea, sest kolmas inimene toob värskeid ideid või suudab meid hoida ülesande piiris.

Keemia õpetajad ootavad, et matemaatikaõpetajad toovad neile juba protsente oskavaid õpilasi 🙂 Õpilased, aga usuvad, et protsendid matemaatikas ja keemias on erinevad asjad ja matemaatikas õpitud protsendid ei tööta keemias ja vastupidi :). Aga arutelukäigus piirasime asja võrdelise seosega. Idee on lihtne: õpilased teevad kreemi, aga kreemi kogus erineb retseptis olevast (ehk vaja arvutada võrdeteguri ja ümber arvutada koostise osakalu). Seega algab kõik matemaatikaga (Desmos ja Exceli tabelid). Seejärel uurivad ja disainivad õpilased pakendid ja etiketid (ja jällegi võrdeline seos mängus, sest peab arvutis disainitud etikett sobitada ka valitud purgi mõõtmetega). Ja lõpus teevadki kreemid, mis sobilik nii tütarlaste kui ka poistele, sest minu arust on väga lahe, kui poiss teeb ema/õe/sõbrannale sellise kingituse.

Mart tegi ainult kaks märkust: peab olema integreeriv peakiri ja ka sissejuhatus projekti ning lõpp-tulemusena on digitaalne produkt (poster, esitlus vms). Aga selle me leppime hiljem.

Hetkel me hakkame välja mõtlema ülesanded 🙂

PS Cristina teeb seda projekti reaalselt ära.

Lisaks

Mina ei saanud hästi aru, miks ma pean kuulutama oma aega sellele, mis täna loengus toimus. Informaatikaõpetajaks võiksid tulema inimesed, kes hoiavad ennast kursis e-materjalide loomise viisidega. Selliste oskuste omandamiseks on ikka spetsialiseeritud koolitused (H5P eelmise kahe aastaga pakuti päris palju). Copy-paste-st rääkimata.

Refleksioon esmaspäeval

Üks teist olen tänasest loengust juba varem ka kuulnud/kuulanud. On temasid mis lihtsalt kuulasin ja on teemad, mis tekitasid väga elavat arutelu ja on minu hingele ka lähedased.

Mis on informaatika?

Oh häbi, minu viimane magistritöö oli selle pühendatud, kuid ma ikka ei suuda peast seda välja öelda.

Info – andmed ja maatika – teadus (elagu kreeka ja ladina keel :)).

Väga lahe ülesanne oli valida, millist kolm asja peab kindlasti kooliinformaatika sisaldama? Minu valik on

Tarkvara – õpilasel peab olema sege, et faili avamine, salvestamine jms toimub kõikides programmides üldjoones ühesuguselt. Ja vahet pole, kas salvestad Wordu dokumendi või pilti. Sinna juurde saab ka valida mis iganes konkteerne tarkvara, mida lastega uurida (office, meedia, programmeerimine jne).

Programmeerimine – jh see on teine kirjaoskus. Programmeerimine arendab mõtlemist (itte ainult raalmõtlemist). Mina olen kunagi Paskali õppinud, kus me kõik programmid kirjutasime vihikusse ja reaalselt pole ühtegi programmi kontrollinud arvutis. Aga vaatamata selel, et see on ilmselge mõtetu tegevus, olen ma sellele kogemusel tänulik. Alatest selelst ajast pole mul probleemi ühtegi taskuarvutiga. Nt sqrt on ka mulle tuttav sellest ajast (mida nüüd vaja ka teada seoses Demsosega :))

Inimese-arvuti interaktisoon – minu jaoks see on ülekantud mõiste selle jaoks, kuidas inimene käitub arvutite maailmas ja see sisaldab ka küberturvalisuse teemad.

Rühmatöö – mõistekaard “informaatika didaktika” teemal

Oli väga põnev kogemus, kuidas Mart lihtsalt viskas meid vette. Kolm suvalist õpetaat pidid kiiresti otsustama, kes hakkab tegelema tehnilise poolega (teha konto cmapcloud.ihmc.us keskonnas ja hakkab trükima ja kes hakkab ette ütlema märksõnu ja tegusõnu toetades slaitidele.

Minu jaoks teha uut konto pole probleemi, raskem oli hakakma saada nooltega ja paigutusega. Aga rühmaliikmetel oli veel keerulisem ülesanne, anda sisend. Meie rühma tulemus.

Selle töö eesmärk oli uuesti läbitöötada materjali, mida pasiiivselt kuulati!

Jah olen Mardiga nõus, et pole vaja koos läbida kekkonna igat sammu iga inimesega, aga kuna meil on ikka erineva taustaga inimesed, siis võib olla oleks vaja inimestele läbi mängida uue keskkonda kasutamist? Mille poolest mulle ei meeldi rühmatööd, et osalejad ei õpi uut asja, vaid kasutavad seda, mida nad juba oskavad.

Arutelu – “auk seinas”

 Sugatra Mitra TED 2013 võidukõne: “auk seinas” (vt alates 5.minutist) , http://bit.ly/aukseinas  Kas “auk seinas” võiks asendada kooliinformaatika või muuta seda oluliselt?  Aruteluks kasutame kuue mõttemütsi meetodit: http://bit.ly/kuusmytsi

Mulle ei meeldi see video. Ma olen nõus oma kursuseõega, kes küsis, kas seda katset on ka korranud ja see ikak töötab. Mina ise ei usu seda video. Ja see äritab mind. Teha üldistus kümekonda laste abil, et nii see asi võib töötada, et viskake lastele arvuti ja nad hakkavad programeerimist õppida on üsna naiivne. Lastel on internet ja mida nad seal teevad? Lastel on TIK TOK ja mida nad seal teevad?

Rohkem vastuseid saab lugeda siit: padlet.com/mart_laanpere1/auk

Kas õpetajad julgevad lastel avastada kõike ise? Mina küll ei julge, 45 minutit tund paneb ikka väga suured piirid ette. Ja läbikukunud katse on muidugi ka kogemust andev üüritus, aga kes seda lubab teha?

Selle slaidi juures mul tekkis küsimus, kas ja kuidas ainekavade koostajad lähtuvad nende välismõjudest? aga saabus lõuna aeg ja see küsimus jäi küsimata.

Mis on Eesti informaatika õpetamise tulevik?

GINFI idee on üheltpoolt väga põnev, teiselt poolt arvestab ainult suurte gümnaasiumide olemasolu. Väikeses koolis ei jätku ei õpilasi ega õpetajaid selle jaoks. Mina isiklikult ei ole näiteks nõus õpetama asju, mida ma ise ei oska.

Viimane rühmatöö – Informaatika kohustuslikuks?

Poolt:

1. Me elame digimaalmas ja parem kui me elame ka seal teaduspõhiselt, mitte nagu praegu, kes mida esimesena õppis seda oskabki.
2. Arendab silmaringi ning on vajalik peaaegu igas ametis.

Vastu:

1. Nõuab liiga palju koolieeelarvest. Tehnilise baasi korrashoidmine, uuendamine jne.
2. Mille arvelt lisada tunde?

Lisaks

e-Didaktikum on muutunud ja see pole normaalne, et iga postituse all pean rääkima oma tunnetest ja lisama aega, see on ikka naeruväärne nõue.

Maria jälle õpib

Informaatikaõpetaja lisaeriala

https://www.tlu.ee/koolitused/informaatikaopetaja-lisaeriala

Jälle aeg teha blogipostitusi

MÕISTED JA MUDELID

via Mõisted ja mudelid

4. Innovatsiooniaudit, portfoolio, strateegia

Tänase loengu mõtted on Google Drives

3. loeng: Innovatsioonimudelid

Mina selles loengus puudusin (põhjuseks paralleelne praktikum teises aines). Seega tutvusin materjalidega iseseisvalt, lugedes esitluse slaidid ning kaaslaste refleksioonid.

Sain teada, et loengus oli päris huvitav. Räägiti innovatsiooni omaks võtmisest (mis on väga huvitav teema), mängiti rollimängu ning arutleti erinevaid innovatioonimudeleid.

Innovatsiooni omaksvõtmine

Everett M. Rogers arendas teooriat kuidas innovatsiooni võetakse kasutusele. Selle teooriat tuntakse „Innovatsiooni difusiooni“ teooriana. Innovatsiooni omaksvõtmise etapid on järgmised: teadmine, veendumine, otsustamine, kasutuselevõtmine ja kinnitamine. Erinevad inimesed suhtuvad innovatsiooni omaksvõttu erinevalt.

Rohkem „Innovatsiooni difusiooni“ teooriast: https://smyakk.wordpress.com/2016/05/19/diffusion-of-innovation/

Joonis 1. Innovatsiooni omaksvõtmise kõver (Allikas: https://smyakk.wordpress.com/22016/05/chasm_earlymajority.png?w=1024)

https://youtu.be/9QnfWhtujPA

Kuhu ma paigutaksin ennast?

Uuendaja: uute ideede allikas, käivitaja

Muutusagent: ideede populariseerija, vahendaja

Kaasamineja: uuenduste varane omaksvõtja

Peavool: neutraalsed uuenduste suhtes

Pidurdaja: muutused on ebamugavad

Reaktsionäär: aktiivne vastuvõitleja, omad huvid

Ikoonipurustaja: “vana korra” kibe vastane

See indlasti sõltub innovatsioonist, aga kui mõelda, mida olen omaks võtnud viimase 5 aasta jooksul, siis võiksin ennast kutsuda kaasminejaks. Samas on tähtis mõistma, et erineval ajal ja erinevate innovatsioonide puhul üks ja sama inimene võib olla erinevates rollides.

Kuidas väike rühm saab teha ajaloolisi muutusi? Kuidas uued ideed, tehnoloogiad, väärtused liikuvad laiali?

Innovatsiooni kõver

Uurijad leidsid, et innovatsiooni omaksvõtmine toimub ühiskonnas teatud mustri järgi. Innovatsiooni alustab uuendaja, väga tihti see on üks inimene uue ideega (uus võib olla ka hästi ununenud vana). Esmalt innovatsioon liigub aeglaselt, tavaliselt selle aitavad kaasa muutusagendid, kes aktiivselt edendavad seda ideed. See järel vastuvõtmise kiirus suureneb ja rohkem inimesi võtavad seda omaks. Kui see jõuab küllastuse tasemeni (Saturation), siis igaüks kes võis omistada seda ideed on juba seda teinud (vt. Joonist 2). Protsessi varajase võtmepunkti nimetatakse stardiks (Take-Off). Kui varajase kasutuselevõtjate arv jõuab kriitilise massini  5-15% protsess muutub peaaegu pöördumatuks. Innovatsioon hakkab elama oma elu, kuna üha rohkem inimesi räägib või näitab innovatsiooni üksteisele.

Joonis 2. Innovatsiooni omaksvõtu kõver (Allikas: https://www.context.org/wp-content/uploads/icimages/idg1.gif)

MÄNG

Innovatsiooni difusioonimäng oli mõeldud vähemalt 25-liikmelistele rühmadele. Mängu jaoks on vaja ruumi. Valitakse kontekst: kultuuriline kontekst, mis vajab muutmist. Kutsutakse välja 20 vabatahtlikku, igaüks hakkab mängima rolli kultuurimuutuste protsessis. Mängijad ei räägi teistele, millist rolli nad mängivad, seda avastatakse mängu käigus. Mängu kestvus on mitte rohkem kui 20 minutit, kuid seda ei mängita kella vastu; mäng on läbi, kui innovatsioon on kultuuri kaudu edukalt levinud – või kui ilmneb, et see lihtsalt ei kavatse startida.

Juhendaja võib ka mängijaid müksata või anda neile nõuandeid. Näiteks ta peab veenduma, et Uuendaja hakkab uuenduste poole liikuma, leiab muutuste agente jne.

Debriifing

Mängu järel toimub aruteluga: Mis juhtus? Mis töötas? Mis mitte? Miks? Kes mängis millist rolli? Kuidas ta selle rolli mängis? Millised mõtted läksid läbi teie meelt? Kuidas mängu simulatsioon võrdub tõelise eluga? Kui mäng õnnestus, kritiseerige innovatsiooni. Miks see oli hea (või mitte nii hea)? Kui mäng ei toimi – kui mängijad liiga segadusse lähevad või innovatsioon ei lähe hästi – kritiseerige mängu ise kui innovatsiooni. Miks see ei toiminud? Mis võiks olla parem?

Rohkem mängust, kaasarvatud mängijate rollide juhendid saab vaadata siit: The Innovation Diffusion Game

Innovatsiooni (omaksvõtu) mõõtmine

• Turupõhine pendliteooria > Gartner Hype Cycle
• Ratsionaalse käitumise teooria > Technology Acceptance Model (TAM)

• Hoiakupõhised mudelid (Rogers, CBAM)

• Transformatsiooni mudelid (RAT, SAMR)

https://youtu.be/RDGsLoahDDM

• Toimijavõrgustiku teooria (Actor-Network Theory, Callon & Latour)

• Sotsio-tehniliste üleminekute teooria (Geels)

 

 

SAMR

SAMR (The Substitution, Augmentation, Modification, and Redefinition) neljaastmeline taksonoomiapõhise lähenemisviisi mudel, mida rakendatakse tehnoloogia valimise, kasutamise ja hindamise jaoks keskkooli tasemel (Hamilton, Rosenberg, & Akcaoglu, 2016).

See mudel julgustab õpetajaid liikuma tehnoloogia madalamast kõrgema tasemeni, mis kui uskuda mudeli autorit Ruben Puentedura, toob kaasa kõrgema (st tõhustatud) õpetamise ja õppimise taseme.

Asendustasemel (Substitution ) digitaaltehnoloogia asendab analoogtehnoloogiat, kuid asendamine ei tekita funktsionaalseid muutusi (Puentedura, 2012). Näiteks keskkooli matemaatika klassi õpetaja valib paberkandjal testide asemele digitaalse versiooni.

Liitmise (Augmentation) tasemel vahetatakse tehnoloogiat ning ülesande või tööriistade funktsioon mingil viisil muutub positiivselt. Näiteks esimese klassis kasutab õpetaja kogu klassi ette lugemise asemel  nutivahendeid, et samaaegselt lugeda ja kuulata digitaalsed lood individuaalselt. Selles olukorras nutivahendid on liidetud lugemisülesandesse.

Modifitseerimise (Modification) tasemel nõuab tehnoloogia integratsioon ülesande olulist ümberkujundamist. Näiteks põhikooli loodusõpetuse tunnis õpilased õpivad valgusest kasutades simulatsiooni koos parameetritega, mida õpilased saavad muuta.

Lõpuks saavutatakse ümberhindamise (Redefinition) tase, kus uut ülesannet luuakse tehnoloogia abil. Näiteks viienda klassi õpetaja palub õpilastel essee kirjutamise asemel luua ja esitada oma argumendid individuaalselt loodud videote abil.

SAMR redel

SAMR redel: Küsimused ja üleminekud (Puentedura, 2012)

• Asendamine (Substitution):
  • Mida ma teen, asendades vana tehnoloogia uue tehnoloogiaga?
• Asendamisest suurendamisele (Augmentation):
  • Kas olen lisanud ülesandeprotsessi funktsiooni, mida ei saanud teha vanema tehnoloogiaga?
  • Kuidas selle funktsiooni kaasata oma disainisse?
• Suurendamisest modifitseerimiseni (Modification):
  • Kuidas algne ülesanne on muudetud?
  • Kas see muutus sõltub uuest tehnoloogiast?
  • Kuidas see muutus aitab kaasa minu disainile?
• Modifitseerimisest ümber määratlemiseni (Redefinition):
  • Milline on uus ülesanne?
  • Kas see asendab või täiendab vanemaid ülesandeid?
  • Kuidas on uus tehnoloogia ainulaadne?
  • Kuidas see minu kujundusele kaasa aitab?

Mudeli üks suurim miinuseid on teoreetiliste selgituste puudumine. Mille tõttu iga mudeli kasutaja interpreteerib seda lähtudes oma arusaamise järgi.

SAMR ei saa kasutada kui vahend

• instruktsioonide hindamiseks
• tehnoloogia mastaapseks rakendamiseks (“Using the SAMR model,” n.d.)

Kuidas saaks rakendada meie rühmatöös?

Eeskujuks võetud SAMR Swimming Lessons (Hooker, 2014)

Trükitud tabelilehed raamatu asemele – Asendus (Substitution)

Et üleminek raamatust Excel taolise tabelisse läheks sujuvalt esmalt asendaks raamatu köidetud trükitud tabelitega, mille asetus on natuke teistsugune ning kuupäevad nt. juba trükitud ette, mitte kirjutatud pastakaga.

Suur puutenudlik ekraan – Liitumine (Augmentation)

Sama asetusega nagu eelmine tabel on nüüd arvutis. Esmane trükkimine on hariliku pliiatsi värvides, kinnitamisel asendatakse kiri tugevamana kirjaga.

Iseseisva registreerimise võimalus – Modifitseerimine (Modification)

Külaline saab ise registreerida ennast online. Tabelisse ilmuvad need saamad hariliku pliiatsi stiilis esialgsed andmed. Kinnitamisel saab välja printida allkirjastamiseks vormi.

Elektroonvõtmete terminaalisüsteem  – Uuesti määratlemine (Redifinitsioon)

Lisa võimalus  – sarnane Tpiletite terminalide süsteem bussijaamas, kus saab broneerida ja väljaprintida elektroonvõti, mis kehtib ainult teatud perioodi jooksul.

Kasutatud allikad

Hamilton, E. R., Rosenberg, J. M., & Akcaoglu, M. (2016). The Substitution Augmentation Modification Redefinition (SAMR) Model: a Critical Review and Suggestions for its Use. TechTrends, 60(5), 433–441. https://doi.org/10.1007/s11528-016-0091-y

Hooker, C. (2014). SAMR Swimming Lessons | Hooked On Innovation. Retrieved November 16, 2017, from https://hookedoninnovation.com/2014/08/01/samr-swimming-lessons/

Puentedura, R. (2012). SAMR: Guiding development. Retrieved from http://www.hippasus.com/rrpweblog/archives/2012/01/19/SAMR_GuidingDevelopment.pdf

Using the SAMR model. (n.d.). Retrieved from http://www.elearning.tki.org.nz/Professional-learning/Teacher-inquiry/SAMR-model

 

Lisalugemine:

SAMR model visually explained for teachers

2. loengu reflektsioon

Innovatsioonipoliitikad

Kordamiseks õppejõud küsis kolm peamist innovatsiooni tunnust. Vastused olid järgmised

Joonis 1

Innovatsioon – uute ideede kasutamine:
1) turul konkurentsivõimelise toote või teenuse pakkumiseks;
2) organisatsiooni sisemiste protsesside ümberkorraldamiseks;
3) uue või oluliselt täiustatud tehnoloogia kasutuselevõtmiseks.

Õppejõud rõhutas, et innovatsiooni alguses peab olema idee.
Huvitav oli kuulda erinevust innovatsioonist Eesti ja Soome õppekavades. Eelmises õppekavas sõna innovatsioon üldse ei olnud, mida sai lihtne kontrollida sõna otsinguga (CTRL + F). Küll aga sõnade otsing andis väga palju tulemusi otsingule “loovus”, kuid kahjuks ainult ühe aine õppekavas (milleks oli “kunstiõpetus”). Külastades aga väikest küla kooli Soomes, (kool oli nii väike, et seal oli ainult 1 õpetaja), selgus, et selle kooli õpetaj, mitte ei tea, mis on Soome innovatsioonistrateegia dokument, kuid ka jälgib seda ning panustab sellise, et selle eesmärgid ellu viia. Too kogemus andis tõugu uue õppekava läbiva teema “Tehnoloogia ja innovatsioon” sisse toomisele.
Esialgne mõte oli lasta vähemalt kord aastas õpilasel osaleda mingis projektis väljaspool kooli, õpilasterühm (erinevate oskustega) leiab lahendust kliendi probleemile (disainivad lahenduse prototüüpi).

Praegu palju räägitakse digipööresst. Selle sõnal on kaks tähendust. Üks kitsamas mõistes on see Digipööre, mis oli Samsungi projekt, milles osales 20 pilootkooli. Aga sellest sai üle riigiline liikumine ja nüüd mõiste Digipööre kasutatakse laias mõistes, kui Elukestvaõppe strateegia üks punktidest.

Näited innovatsioonidest

Mobiil-ID, robottolmuimeja – tooteinnovatsioon

protsessiinnovatsioon – lennukipileti müümine, kus pileti hinnas enam ei ole pagasi

Joonis 2. (karikatuur: https://i0.wp.com/everyinchoftarmac.com/wp-content/uploads/2016/01/image16.gif)

organisatsiooniline – volkswageni liin (2 km pikk, enamik on robotid, viimasel meetritel on inimesed (sisustus), iga inimene oskab kõike ja iga uue autoga vahetuvad)

Kõik on idee ja suhtumises kinni: Näide Belgia koolidest kaks naaberlinna kooli: 1. kool ütleb, et üldse ei saa kasutada digitehnoloogiat, kuna tasemetööd ja rangeõpekava. 2. koolis iga teisipäev ja neljapäeva projekti päevad (1. aasta oli raske (ekspertide kaasamine, koolitused õpetajatele), 3. aastal juba ei taha pöörata tagasi). Tegemist on STEAM suunaga.

Õppejõu näide rahvamustriga tenniste müümisest sotsiaalmeedia abil (oli müüdud enne kui seda tootma hakati).

Organisatsiooniline innovatsioon võib kukkuda tahapoole (näide koolist, kus innovaatiline õppetöö tõmbas tagasi, kui eestvedajate tuumik langes laiali).

turunduslik – ?

Riigihanked innovatsiooni toetuseks

Kas riigihanled praeguses variandis toetavad innovatsiooni? Odav pakkumine võidab, aga kas ikka tehakse nii nagu vaja on?

EIS2?

Digipeegel, kas tehti selleks, et nänni saada või ikka arengu nimel.

Innovatsiooni mõõtmine EL-is

Eesti ei paista siis silma, sest erafirmad ei rahasta teadust. Ja ka riigieelrarvest rahastamine on kahanemas. Samas Eesti teadlased on harjunud kirjutada projekte ja on sellega Euroopa riigide seas esimesed (toovad miljoneid projektide kaudu).

EAS innovatsiooni rahastusinstrumendid

https://noodipank.ee/ – noote saab kohandada oma hääle kõrguse järgi

Pakkuge välja innovaatiline lahendus (teie poolt valitud elulises kontestis), mis kasutab järgmisi komponente:
–Riidepuu
–Plekkpurk
–Sool
–Pesunöör
-Kelluke

Mulle meeldis kassi uksepidaja: riidepuu hoiab uust, mille külge on riputatud nööriga kelluke, mis annab märku, et kass välja/sisse läks.

Meeldis ka jõulukingituse idee, et paned riidepuule riiet, see liigub kuskile ning tagasi saad purgis kas komme või soola.

Neli alternatiivset lähenemist:
–eÕpik.ee (Maurus õpikukirjastus) humanitaarsuund
–Opiq.ee (Avita õpikukirjastuse tütarfirma) õpetajale tasuta, õpilase pealt hind. Mul on plaanis teha meie kooli õpetajate kaasutajaid ja uurida pakkuvaid õpikuid lähemalt
–Foxcademy.com (mobiilirakendus?) täppisteadust, sisu toodavad professionaalsed õpetajad. Selle keskonda olen näinud,. See ei ole mobiilrakendus, vaid online keskkond. Matemaatika gümnaasiumile on paigutatud kursuse teemade alla. Igas kursuses on teoreetiline osa, interaktiivne test, harjutused (mille juurde on lisatud vastused kontrollimiseks), ülesanded, mille vastuse saab kontrollida interaktiivselt. Lisaks matemaatikale pakutakse ka keemiat ja füüsikat (arengu faasis). Hetkel arengu tipp on õpianalüütika.
–Tebo.me Õpiveeb (õpetajate kogukond) õpilasele tasuta, õpetaja maksab/kool maksab õpetaja eest, sisu toodavad õpetajad ise. Rõhutakse võimalust teha interaktiivseid teste ja kontrolltöid, mida jagatakse õpilastega ja kontrollituvad keskkonda poolt (valikvastusega teste).

Rühmaülesanne: pakkuge välja oma lahendus digiõpiku-innovatsiooniks, mis järgib Uber ja AirBNB eeskuju: formaat, ärimudel, kasutamine

Osutus põnevaks kui päris keeruliseks ülesandeks.

Õpiveeb on selle mudelile kõige lähemal, aga mida teeb e-Koolikott? Ja ekoolikotis puudub igasuugune otsing. Valid aine, valid kooliaste ja kõik, ei klassiti ega teema järgi filtreerida pole võimalik!

Erafirma teeb innovatsiooni ja avaliksektor võtab üle, nii ei juhtu, pigem vastupidi.

Kui õpetajad ei suuda ise toota kvaliteetset materjali, siis lasta seda teha õpilastel?

Mida mina kui õpetaja teen nii suure hulga materjalidega? Minul on kergem ise teha materjali kui kuulutada tunde selle otsingule. Ja veel maksta selle eest.