Magistritöö sissejuhatus

Minu magistritöö sissejuhatus

Sissejuhatus

Link kodutööle: https://magtooseminar.wordpress.com/2017/03/20/magistritoo-seminar-i-arvestuse-ajad/

 

Advertisements

Magistritöö seminar I – ülesanne kolmandaks kontaktpäevaks

Magistritöö struktuur

 

Uurimisprobleem: Informaatika on põhikoolis valikaine, seega korraldavad koolid selle õpetamist erinevalt. Digipädevused on aga kohustuslik osa õppekavast.

Eesmärk: Selgitada välja infomraatika õpetamise erinevate vormide (kohustuslik aine vs valikaine vs läbiv teema) ja sisu (ainekavale vastav vs mittevastav) mõju digipädevuste tasemetöö tulemustele põhikoolides.

Uurimisküsimused

– Millised on informaatika õpetamise erinevad korraldusvormid maailmaas ja Eestis?

– Millised on erinevad sisud infomraatika õpetamisel Eesti koolides?

– Kuidas hinnata informaatika õpetamise mõju digipädevuste tasemetöö tulemustele?

– Milline on informaatika õpetamise mõju digipädevuste tasemetöö tulemustele?

Magistritöö struktuur

https://www.goconqr.com/en-US/p/8155798-Teema–Informaatika–petamise-korralduse-seos-digip-devuste-tasemet—tulemusega-p-hikoolis-mind_maps?frame=true

Mind Map created by Maria Savina with GoConqr

Kodutöö: https://magtooseminar.wordpress.com/2017/03/15/magistritoo-seminar-i-ulesanne-kolmandaks-kontaktpaevaks/

Magistritöö seminar I kodutöö

Kuna ma olen informaatika õpetaja, siis mõtlesin, et võiks magistritöö olema seotud selle valdkonnaga ning haarata ka muidugi haridustehnoloogilisi teemasid. Sellest sünnis järgmine teema:

Informaatika õpetamise korralduse seos digipädevuste tasemetöö tulemustega põhikoolis

Impact of the informatics on the results of digital competence testing in basic schools. Juhendajaks Mart Laanpere

Esimese seminari ajal meeldis mulle järgmine teema : “Nutitundide analüüs https://www.facebook.com/groups/ nutitund/”.

Alusta teadusartiklite kogumist (järgmiseks kontaktpäevaks võiks olla vähemalt 10 teemakohast artiklit)

  1. The Digital Competence Framework (https://ec.europa.eu/jrc/en/digcomp/digital-competence-framework)

Digipädevuste kirjeldus inglise keeles.

  1. Ferrari, A. (2012) Digital Competence in Practice:  An Analysis of Frameworks. (http://ftp.jrc.es/EURdoc/JRC68116.pdf)
  2. Ferrari, A. (2013) DIGCOMP: Kuidas arendada ja mõista digipädevust Euroopas? (https://www.hm.ee/sites/default/files/digipadevuse_enesehindamise_raamistik_0.pdf)
  3. Ala-Mutka, K (2011). Mapping Digital Competence: Towards a Conceptual Understanding (http://ftp.jrc.es/EURdoc/JRC67075_TN.pdf)
  4. IGNATOVA, N., DAGIENĖ, V., KUBILINSKIENĖICT, S. (2014) ICT -based Learning Personalization Affordance in the Context of Implementation of Constructionist Learning Activities (http://files.eric.ed.gov/fulltext/EJ1064350.pdf)
  5. Laanpere, M. (2014) Creative Classroom survey on the status of digital turn in Estonian schools (https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwifxfaD5pLSAhXKlSwKHbKkBr4QFggcMAA&url=http%3A%2F%2Fwww.bcskoolitus.ee%2Fcreativeclass%2Fwp-content%2Fuploads%2F2014%2F11%2FCreative-Classroom-survey-on-the-status-of-digital-turn-in-Estonian-schools.pdf&usg=AFQjCNFzQxApma1YUJA23-fAoOeQZM1NZQ&sig2=vAE5GYEnGJ7JaHG4F9VBbQ)
  6. Cachia, R., Ferrari, A. (2010) Creativity in Schools: A Survey of Teachers in Europe (http://ftp.jrc.es/EURdoc/JRC59232.pdf)
  7. Lorenz, B., Kikkas, K., Laanpere, M (2016) Digital Turn in the Schools of Estonia: Obstacles and Solutions (http://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-319-39483-1_65)
  8. Blau, I. , Shamir-Inbal, T. (2016) Digital competences and long-term ICT integration in school culture: The perspective of elementary school leaders (http://link.springer.com/article/10.1007/s10639-015-9456-7)
  9. Krumsvik, R. (2008) Situated learning and teachers’ digital competence (http://link.springer.com/article/10.1007/s10639-008-9069-5)
  10. Digipädevus õppekavades – Innove (http://innovatsioonikeskus.ee/sites/default/files/Digipadevused/DigipadevusOppekavades2016.pdf)
  • Vali magistritööde hulgast 3 tööd, mis on seotud sinu huvidega

Otsisin töid ka lähtudes sellest, et nende sisu sobiks hetkel mõlema teemaga. Rohkem jäi silma ntuvahendite kasutamsiega seotud magistritöid. Neid on rohkem. Digipädevustega seotuid töid on kuidagi väga vähe.

  1. Põhikooli õpilaste kaasamise võimalused digitaalse õppevara väljatöötamisel loodusainete näitel

Magistritöö (Tallinn 2016)

Autor: Heldi Aia

Juhendaja: Priit Tammets

Töö sobib nii 1. kui 2. teemaga kokku. Esimese teema puhul huvitab, mind kuidas tundides on arendatud õpilaste digipädevusi. Kuigi tunnid viisid läbi loodusainete õpetajad(õpetaja), rõhutati, et tehnilise poolest loodevad õpetajad haridustehnoloogi (aga see võib olla ka informaatika õpetaja) abi. Ning oli ka mainitud, et õpilased valivad tööde tegemiseks neid keskkondi, mida nad juba varem kasutanud (võib olla ka nt. informaatika tunnis).

  1. teemaga seos on ka. Need samad tundide kirjeldused ideaalselt sobivad „Nutitunniga“. Ka sissejuhatav osa tööst, kus kirjeldatakse järgmiseid mõisted: digitaalsed õppematerjalid, repositooriumid, VOSK, sobib antud teemaga.

Uuringu metoodika:

Kasutati kombineeritud meetodit: empiirilises uuringus on kasutatud nii kvantitatiivset, kui ka kvalitatiivset uuringut. Selleks oli küsitlus õpetajatele ning õpiprojekt õpilastele.

„Esimeses etapis viidi läbi empiiriline uuring, kus otsitakse vastuseid esimesele uurimisküsimusele: Kuidas tajuvad Eesti loodusainete õpetajad õppijate kaasamise võimalusi digitaalse õppevara kasutamisel ja väljatöötamisel? Empiiriline uuring koosnes küsimustikust loodusainete õpetajatele ning seda levitati perioodil märts – aprill 2016 (loodusainete listide kaudu). Teises etapis otsitakse vastuseid uurimisküsimusele: Milline on õpilaste valmisolek digitaalse õppevara kasutamiseks ja loomiseks loodusainete tundides? Selleks valmistati ette üks õpiprojekt, mis sisaldab kümme ainetundi, kuuendale ja tunnikava kolme ainetunniga üheksandale klassidele, kus neid ka katseliselt eksperimenteeriti ning lõpus ka reflekteeriti.“  (H.Aia)

  1. INNOVAATILISTE STSENAARIUMITE RAKENDUSVÕIMALUSED ALGKOOLIS VOSK KONTEKSTIS

Magistritöö (Tallinn 2015)

Autor: Ülle Juuse-Tumak

Juhendaja: Dr Terje Väljataga

Antud tööd sööbi jällegi mõlema teema konteksti.

  1. teema jaoks on võimalik keskenduda digipädevustele, mida arendati antud innovaatiliste õpistsenaariumide kasutamisel. Vaatamata selle, et uuring toimus 2. klassis ning mitte informaatika tundides, kasutati stsenaariumides erinevaid õpiväljundeid, midakäsitleb informaatika õppekava.
  2. Teema puhul on võimalik keskenduda VOSK teemale, mida antud töös kirjutati põhjalikult lahti. Lisaks ka uuritud stsenaariumid jällegi sobivad „Nutitunni“ teemaga väga hästi.

Uurimusmeetod:

„Tegevusuuring viiakse läbi loomulikus keskkonnas, mille abil püütakse lahendada erinevaid praktilisi probleeme, mõista neid ning võimalusel parandada. Eesmärgiks on luua väärtuslikku praktilist teadmust, milles ühendatakse tegevust ja refleksiooni, teooriat ja praktikat ning jõutakse probleemide praktiliste lahendusteni (Laherand, 2008).“ (Ü. Juuse-Tumak)

  1. TEISE KOOLIASTME KLASSIÕPETAJATE ARVAMUSED TAHVELARVUTI KASUTAMISEGA SEOTUD EELISTEST JA PUUDUSTEST ÕPPETÖÖS

Magistritöö (Tartu 2015)

Autor: Merike Näkk

Juhendaja: Piret Luik

Antud magistritöö pakub huvi seoses teise teemaga. Töös kirjutatakse lahti tahvelarvutite kasutamise eelised ja puudused.

Andmete kogumine ja uurimuse protseduur

„Uurimuse instrumendiks oli poolstruktureeritud intervjuu, mis võimaldas saada uuritavalt võimalikult täpset informatsiooni ja vajadusel intervjuu käigus küsimusi muuta või täpsustada.“ (Merike Näkk)

  1. M-ÕPPE TUNDIDE KUJUNDAMINE RIIKLIKU ÕPPEKAVA RAAMES III KOOLIASTMES VILJANDI MAAGÜMNAASIUMI NÄITEL

Magistritöö (Tallinn 2011)

Autor: Ketlin Hiob

Juhendaja: MS.c, Priit Tammets

Töö on seotud mõlema teemaga ning on seotud nii VOSK kui ka tahvelarvutite kasutamise uurimisega kooli kontekstis. Töös kirjutatakse lahtu m-õppe printsiibid, selle kasutamise võimalused ja puudulikud kohad. Kuigi töös ei kirjutata lahti, millised digipädevusi arendati kasutades valitud stsenaariumide puhul, see teema saabki laiendada, mõeldes, kuidas m-õppe abil saab arendada neid pädevusi. Tuuakse välja 3 erinevat stsenaariumi, mille rakendus leiaks „Nutitund igasse kooli“ kampaania raames.

Uurimusmeetodid.

„Uuringus disainiti stsenaariumid ja leiti vastused uurimisküsimustele küsimustike ning

intervjuude põhjal. Intervjuu viidi läbi õpetajatega 2011. aasta märstis ja küsimustik

õpilastega 2011. aasta aprillis. Stsenaariumid disainiti 2011.aasta jaanuarist kuni märtsini.

Stsenaariume rakendati õppeainetes aprilli teisel nädalal.“ (Ketlin Hiob)

Selles töös on väga huvitav kasutatud allikate nimekiri.

Ülesande link: https://magtooseminar.wordpress.com/2017/02/13/magistritoo-seminar-i-kodutoo/